Jalgratas! Milline imepärane leiutis!
Öeldakse, et jalgratast pole mõtet uuesti leiutada, ent samas on esimesest jalgrattast saadik palju muutunud, kuigi põhilised omadused on ikka samad. Rattad ja raam, sadul ja lenkstang, vändad, hammasrattad ja kett. Aegade jooksul on lisandunud käigud, vedrustus ning erinevat tüüpi pidureid.
Kasutusse on tulnud terase kõrval alumiinium-, süsinik- ja titaanmaterjalid ning pidevalt toimub uuendustöö.
Jalgrattatööstus areneb, eriti suur hüpe on aga toimunud viimase kahekümne aasta jooksul. Tootjaid ja lisasid on palju ning valida nende seast parim on keeruline, sest enamike mudelivalik on väga kirju ning kõik üritavad ajaga kaasas käia. Tänu tugevale konkurentsile ei saa ka keegi kvaliteedis teistele alla jääda ning sama lugu on rattatüüpidega. Seega enamik rattafirmasid pakub sarnast valikut.
Kuna kipub nõndamoodi olema, et kõik on peaaegu ühtemoodi head, siis tulekski ratast
valida selle järgi, mida teha soovite. Vaatame siis lähemalt mõningaid tänapäeva rattatüüpe.
Enam ammu pole nii, et üks ratas on mõeldud kõige jaoks. Iseenesest oleks muidugi tore, kui saaks sama rattaga ju kõike teha. Selles suunas on hakanud vaatama ka rattatööstus, aga täiuslik
multifunktsionaalsus on veel tulevikumuusika. Praegu on aga peensusteni viimistletud kõiki valdkondi. On superkergeid ja ülihästi toimivaid rattad, mille hind liigub kohati juba autohindade pärusmaale. Tänu tehnoloogia arenemisele on ka õnneks väga soodsaid ja häid rattaid, mille hind on enamusele taskukohane.
Jalgrattaid on palju erinevaid: linnarattad, erinevad maastiku ja mägirattad, hübriidrattad (segu maantee- ja maastikurattast, sobivad matkamiseks), lasterattad, trikirattad, võistlusrattad. Igal alal on omad kategooriad; kallimad nendele, kes kasutavad pidevalt, ja soodsamad teistele.
Kallid võistlusrattad jagunevad nii maantee- kui ka maastikuratasteks. Sellistel mudelitel on kõige kaasaegsemad tehnoloogilised lahendused, parimad materjalid ja komponendid, neil on ülikerge kaal ja suurepärane "toime". Kõik selleks, et võistlustingimustes ei peaks muretsema toime pärast, vaid saaks keskenduda tulemustele. On ka keskastme rahvasportlaste rattad, millel on tasakaalus hinna ja kvaliteedi suhe. Sellised rattad sobivad nii igapäevaseks sportimiseks kui rahulikemateks spordiüritusteks. Ja on nn. lihtsamad-soodsamad "pühapäevasõitja" rattad, nendele, kes iga päev ei sõida ja kasutavad jalgratast ainult vahel.
Esmane asi jalgratta valimisel ongi kindlaks teha kasutaja tüüp. Selge on, et kui te ei võistle, ei ole mõtet osta hirmkallist jalgratast, kuigi see võib vahva välja näha jms. Kui aga tahate võistelda, tuleks teadvustada, kui palju ja mis tingimustes seda teete. Ning kui te olete peamiselt linnas, siis mõelge ikka linnaratta peale. Hübriidratas aga sobib liiklemiseks nii tasasel maastikul kui linnakeskkonnas ja on üks õigemaid valikuid matkarattaks.
Järgmine ja mitte vähem olulisem on valida õige raamisuurus. Vale võib põhjustada ebamugavusi ja olla isegi ohtlik. Kuidas õige kindlaks teha? Tavaliselt on rattaraami suurused tähistatud tollides või sentimeetrites. Neid mõõdetakse jalgratta keskjooksust kuni selle kohani raamil, kus hakkab sadulatoru. Oleme lisanud ka vastava tabeli et hõlbustada teie valikut:
Mõõdud rattarehvi suuruste järgi :
- 1,5 - 5 aastased lapsed 10" või 12" Kasvuga 66-96cm
- 4 - 8 aastased lapsed 16" Kasvuga 86-121cm
- 6 - 12 aastased lapsed 20" Kasvuga 122-140cm
- BMX trikirattad 20" Kasvuga alates 132cm
- Noorte mägi ja linnarattad 24" Kasvuga 132-152cm
- Täiskasvanute mägi ja linnarattad 26" Kasvuga alates 157cm
- Täiskasvanute maantee, hübriid ja linnarattad 28" Kasvuga alates 157cm
Mõõdud kasvu ja rattaraami suuruse järgi :
- Kasv 167-177cm - Raamisuurus S (small, väike) 16" - 17,5" või 40-44cm
- Kasv 177-185cm - Raamisuurus M (medium, keskmine) 18" - 19,5" või 45-49cm
- Kasv alates 182cm ja üle - Raamisuurus L (large, suur) 20" - 22" või 50-56cm
Uuele omanikule oleks õige pisut ka hooldusest rääkida. Iga ratas on uuena "sisse sõitmata". See tähendab, et ratas on toores ja kõik detailid pole veel kokku kulunud. Näiteks ketaspiduritega rattal võtab kõige rohkem aega pidurite nn. sissekulumine. Sama lugu on ka teiste detailidega. Vedrustus hakkab aja möödudes paremini töötama, ketid-hammasrattad kuluvad kokku, jooksud hakkavad paremini tööle jne. Sissesõidu perioodi on keeruline määratleda, kuna see sõltub paljuski teie sõidustiilist, ilmast ja ratta seadistusest. See võib olla 30-100 kilomeetrit sõitu.
Eriti oluline on veel ära märkida, et detailid võivad samuti ka lahti loksuda esimeste sõitudega, käiguvahetus ei ole täpne, loksud jooksudes vms. Selles pole midagi iseäralikku: see on sissesõidu perioodi üks osa. Seega tuleks vähemalt esmastel sõitudel kontrollida, kas rattal on kõik detailid ikka kinni. Hiljem, kui ratas on sissesõidetud, jäävad osad enamikel juhtudel paika ning kõik peaks sujuma korrapäraselt. Loomulikult ei tee paha ikkagi aeg-ajalt kontrollida, kas kõik töötab korrektselt. Iga ratas, olgu siis uus või vana, vajab aeg-ajalt korralist hooldust. Igaljuhul soovitame pöörduda rattatöökotta, konsulteerida mehaanikuga ning näidata talle ratta olukorda. Seda nii värske kui ka sõitnud rattaga. Ise ei pruugi mõistlik olla ratast "putitada", kui puuduvad vastavad oskused ning tööriistad.
Väga oluline on rattasõidu juures ka sobilik varustus. Mõnigi soov lisavidina järele selgub alles
pärast mõneaegset kasutamist. See ongi tegelikult kõige õigem lähenemine, nõnda saate teada, mis teile sobib, mida lisaks soovite ning mille järgi vajadust ei ole. Peamine, et kõik põhidetailid töötaks korrektselt. Tuled, porilauad, tugijalg, pudelikorv, pakiraam, pumbad ning rattakotid kuuluvad juba lisavarustuse hulka. Enamikele ratastele on võimalik hiljem paigalda lisasid. Samas on ka paljudel mudelitel kohe tootja poolt täisvarustus ning sellisel juhul on mõistlik ka ratast edaspidi nii hoida.
Kiiver on rattasõidu juures juba lausa kohustuslikuks saanud: olete teistele nähtav ning sõit saab olema turvalisem. Ei tee paha üle vaadata ka riided. Puuvillased materjalid võivad küll olla seljas mugavad, aga pole sportides kõige õigem valik. Tasuks kiigata materjale, millel oleks hea õhutavus, tuule- ning võimalusel veepidavus. Riietusel kehtib sama lähenemine nagu teisteki spordialades: kihiline riietumine. Külma ilmaga termopesu, vahekiht (nt. fliis või spordijakk), pealiskihiks halva ilmaga kile või veel üks korralik spordijakk. Rattakindad lisavad oluliselt mugavust ning hoiavad ka käsi soojas ning kaitstud. Prillid kaitsevad nii päikese, tuule kui õhku lendava sodi eest. Rattakingad on omaette teema, need on väga olulised. Kes kasutab tavalist
pedaali, võiks leida jalanõu, mis sobiks pedaaliga. Kontrollige, et teie jalg püsiks kenasti pedaalil ega libiseks ära, muidu võite saada korraliku "pedaalitätoveeringu". Spetsiaalseidrattakingi soetades tuleks veenduda, et teil oleks vastavad pedaalid juba rattal küljes, ning paigaldage kingaklotsid, mis tulevad spetsiaalsete rattapedaalidega kaasa.
Mõningad näpunäited veel: kui teil on juba sõidustiilile vastav ratas, tasubki pöörata tähelepanu riietusele ning jõuda selgusele, milliseid lisasid vajate. Näiteks spidomeeter, joogipudel, porilauad, pakiraam vms. Igatahes võiks teil olla rattapump, tagavara-sisekummid ning matkatööriist, millel on küljes enamik vajalikke tööriistu. Need võivad olla teil alati kaasas või on kodus olemas, et kas siis ise või teiste abiga veenduda ratta korralikus toimes.
Vaba ja tulemuslikku veeremist!
